pühapäev, 23. märts 2008

Suured kassid, väiksed kassid...

Inimesed tahavad kassipoegi.
Kui me pakume neile suuri sõbralikke süle- ja nurrukiisusid, siis on nad miskipärast ikka veendunud, et suur kass "ei lähe kohe mitte". Et just kassipoeg on see õige valik, sest "suur kass ei harju uue koduga" jne... jne...

Suure kassi kasuks otsustanud inimeste kogemused aga näitavad enamasti hoopis vastupidist.

Lugege, mida kirjutab lemmikloomade portaal lemmik.ee oma nõuanderubriigis:

* * *

"Miks võtta endale täiskasvanud kass?
Ei ole kahtlust, et kassipoeg on üks armsamaid olendeid maa peal. Kui tood endale koju mõnekuuse kiisu, saad kogeda palju toredaid ja naljakaid hetki, kirjutab Sakala. Näed, kuidas ta suureks kasvab ja kuidas tema iseloom välja kujuneb.
Aga täiskasvanud kassi võtmisel on oma eelised. Kui otsustad paari- või isegi kümneaastase looma kasuks, ei jää ka teie võimalik koosoldav aeg palju lühemaks, sest kasside eluiga ulatub kuni 20 aastani.

Alljärgnevalt on kirjas põhjused, miks otsustada täiskasvanud kassi kasuks.

Esiteks, täiskasvanud kassi iseloom on välja kujunenud ja sa saad valida täpselt sellise looma, kes sulle meeldib. Kassipoja puhul ei ole kunagi garantiid, missuguseks ta muutub. Kasvatusest ei sõltu täielikult, kas temast tuleb süleloomake või isepäine uitaja.

Teiseks, täiskasvanud kassid on rahulikumad. Kiisupoja kasvamist on kahtlemata väga huvitav jälgida. Paraku pead arvestama sellega, et riiulitelt asjade mahakukutamine, kardinaid mööda üles ronimine ja kastist mööda pissimine on kassiks kasvamise paratamatud osad. Ei tasu karta, et aastane kass osutub flegmaatikuks. Tema mängud on lihtsalt kraadi võrra rahulikumad.

Kolmandaks, täiskasvanud kassid on tihti juba kastreeritud või steriliseeritud. Möödas on tülikas puberteediiga, kui pidev kräunumine, lugematud ärajooksmiskatsed ja mööbli märgistamine on igapäevased.

Neljandaks, täiskasvanud kassid taluvad paremini üksindust. Kui viibid tihti kodust eemal, kuid vabadel hetkedel tunned puudust nurruva karvakera järele, on etem valik täiskasvanud loom.

Viiendaks, täiskasvanud kassid on parem variant, kui peres on väikesed lapsed. Kassipoegade ja laste mängud on erinevad. Kiisud on tormakad, nad kasutavad hullates peamiselt oma küüsi ja hambaid, mis võivad väikesele inimesele haiget teha ja neisse loomapelgust süstida.
Samuti ei tohi kiisusid pidevalt väntsutada. Loomulikult tuleb hellalt ümber käia ka vanemate loomadega, aga nemad ei ole nii õrnad ning oskavad õigel ajal eemale hoida. Kui kassipoega talle ebameeldivalt kohelda, võib ta hakata siia-sinna pissima ning temast võib kasvada ebakindel ja närviline loom.

Kuuendaks, täiskasvanud kass on kassipojast sobivam sel juhul, kui peres on koer. Väikesele kiisule võib koer saatuslikuks saada, täiskasvanud loom suudab temaga paremini piirid paika panna. Muidugi on võimalik, et kiisu on koertega harjunud ning neist saavad head kaaslased.

Seitsmendaks, ka vanematele inimestele on parem kaaslane täiskasvanud kass. Rahulik küljesoojendaja on neile kindlasti sobilikum lemmik kui tormakas rüblik. Elu näinud loomaga seob neid veel mõnus ja lähendav teineteisemõistmine.
Nii kurb, kui see ka ei ole, tuleb arvestada, et vanemad inimesed ei pruugi enam järgmised 20 aastat suuta kassikese eest hoolitseda. Seepärast on keskikka jõudnud kiisu sobivam variant.

Kaheksandaks, suurema tõenäosusega leiavad endale uue kodu kassipojad ning paljudel sõbralikel ja inimesi armastavatel täiskasvanud kassidel on väga väike lootus uude koju jõuda. Pakkudes kodu hüljatud täiskasvanud kassile, võid olla kindel, et tema tänulikkus, pühendumus ja armastus on seda väärt."

* * *

Tartu Kassikaitse nõustub nende mõtetega. Me näeme iga päev nende täiskasvanud kiisude tänu, kes meie juurde jõuavad. Me saame pidevalt tagasisidet inimestelt, kes on leidnud endale meilt võetud suure kassi näol parima sõbra.

Ärge alahinnake Suure Kassi tänu ja sõprust :)

reede, 14. märts 2008

Vaktsineerimine... mis see on ja milleks?

Miks ma peaksin teda vaktsineerima? Ta ei käi ju õues, ei puutu kokku teiste kassidega…
Kui tõenäoline see nüüd ikka olla saab, et õues käies midagi juhtub…
Marutõbe esineb ju nii harva…

Kui tervel kassiemal sünnib terve kassipoeg, siis saab ta esialgu koos emapiimaga kaasa ka teatava immuunsuse nende haiguste suhtes, mille suhtes on immuunne tema ema. Kuid see immuunsus on kahjuks ajutine. Juba umbes kuuenädalaselt hakkab sel moel omandatud immuunsus nõrgenema ja hiljemalt kahekümnendaks elunädalaks on emalt saadud antikehad kaotanud oma mõju. Selleks, et kaitsta kassi tervist ka edaspidi, on vaja teda erinevate haiguste vastu vaktsineerida.

Tartu Raatuse tänava Loomakliiniku loomaarst Ain Erkmaa räägib internetiaadressil http://www.veterinaaria.ee kasside vaktsineerimise kohta nii (refereeritud lühendatud kujul):

"Millal vaktsineeritakse:
kassi vaktsineerimist alustatakse kaheksanädalaselt kassikatku, kasside kalitsiviroosi ja kasside viirusrinotrahheiidi vastu;
kaheteistnädalaselt korratakse vaktsineerimist eelmiste haiguste vastu ning lisandub marutaudi vastane vaktsiin.
Täiskasvanud kasse vaktsineeritakse üks kord aastas.

Enne vaktsineerimist
Et kaitsesüstimine annaks soovitud tulemusi, tuleb järgida teatud reegleid. Vaktsineeritakse ainult täiesti terveid kasse ja seepärast peab alati sellele eelnema looma tervisekontroll. Samuti peab kaks nädalat enne iga vaktsineerimist andma oma lemmikule ussirohtu, sest kui loomal esinevad sooleparasiidid või kui tal on mingi tervisehäire, ei anna vaktsineerimine soovitud tulemust ja kaitse nakkushaiguste eest kujuneb ebapiisavaks.

Pärast vaktsineerimist
Peale esimest vaktsineerimist kaheksa nädala vanuselt ei tohiks kassipoeg kahe nädala jooksul kokku puutuda teiste loomadega ning ka väljas käia. Ammugi ei tohiks kõike seda juhtuda enne vaktsineerimist. Esimesed väljaskäigud peale esimest vaktsineerimist olgu ilusa tuulevaikse ilmaga, lühikesed ning ei mingeid kontakte teiste loomadega, sest täielik kaitse ohtlike nakkushaiguste vastu tekib alles pärast kordusvaktsineerimisi.
Vaktsineerima peab kindlasti ka tubaseid kasse, samuti neid, keda peetakse ainult oma aias, sest loomaomanikud võivad pahaaimamatult haigustekitajad ise jalanõude ja välisriietega koju kanda. Loomulikult on kõige tõenäolisem oht nakatuda haige või haiguskandja loomaga otseses kontaktis olles, kuid kuna nakatunud loomad levitavad nakkust sülje, hingamisteede- ja silmanõre, väljaheidete ja uriiniga ning et haigustekitajaid palja silmaga ei näe, võibki teid koju saabudes nuusutama tormav vaktsineerimata lemmikloom nakatuda.

Miks peab kassi vaktsineerima just loomaarst?
Loomaarstid puutuvad oma töös vahel kokku ka juhustega, kus loomaomanik on ise vaktsiini kuskilt ostnud või looma müüja käest saanud ning ka ise või naabrimehe abiga ära süstinud. Sellise tegevuse plussiks loomaomaniku seisukohalt on see, et ta hoiab kokku natukene raha. Miinuspoolele koguneb aga palju kaalukamaid argumente kui raha. Kõigepealt jääb loomaomanik, eriti veel algaja kassipidaja ilma asjatundlikust konsultatsioonist, vaktsineerimise olemusest, soovitavatest tulemustest ja tagajärgedest. Loom jääb ilma ka tervisekontrollist ja sagedasti ka ussirohust, mille tagajärjel pole vaktsineerimistulemuste kohta mingit garantiid. Loomaomanikule ei jää mingit ametlikku märget kaitsesüstimise kohta, mida väljastavad vaid litsentseeritud loomaarstid, ning seadus käsitleb selliseid kui vaktsineerimata loomi. Kui te liigute tänavatel, sõidate loomaga ühistranspordis, soovite ületada loomaga riigipiiri, kui kass miskipärast ründab või hammustab kedagi, peab teil olema nõudmisel esitada loomaarsti poolt täidetav ja kehtivat marutaudi vastu vaktsineerimist tõendav dokument. See sisaldab andmeid looma ja ka loomaomaniku kohta ning loomaarsti märget vaktsiini ja vaktsineerimise kuupäeva kohta, mida ta tõendab oma allkirja ning pitsatiga. Vaktsiinidel kui biopreparaatidel on kindlad nõuded säilitamise, kasutamise ja pakendite kahjutustamise kohta. Nende vastu eksimisel võivad olla väga tõsised tagajärjed. See inimene, olgu ta siis looma müüja, apteeker või ka loomaarst ise, teeb teile vaktsiini koju kaasa müües või andes pigem karuteene kui heateo.

Vaktsineerimise põhitõed
  • Vaktsineerimine on tunduvalt odavam, kui haigestunud looma ravimine
  • Vaktsineeritakse kõiki kasse, olenemata nende territooriumide piiratusest ja eraldatusest
  • Vaktsineerima peab ka vanemaid kasse, et nad ei haigestuks varjatult ning ei oleks nakkusekandjateks ja levitajateks
  • Vaktsineeritakse ainult täiesti terveid ja sooleparasiitidest vabastatud loomi.
  • Vaktsineerida tohib ainult litsentseeritud loomaarst. Loomaomaniku või naabrimehe tehtud vaktsineerimine on kehtetu. Vaktsiine inimestele apteekidest müüa ei tohi. Samuti ei tohiks vaktsiine osta turult või eelmise omaniku käest, kuna iial ei või teada, kas neid on õigesti säilitatud. Valesti säilitatud vaktsiini kasutamise korral ei pruugi immuunsust välja kujuneda. Halvemal juhul võib loom vaktsineerimise tagajärjel haigestuda.
  • Vaktsineerimata kassipoeg ei tohiks kokku puutuda teiste loomadega.
  • Õue võib kassiga minna kaks nädalat pärast vaktsineerimist.
  • Vaktsineerimistunnistus korrektsete sissekannetega olgu loomaga välja minnes kaasas.
    Vaktsineerimine marutaudi vastu on kohustuslik, kuna see haigus on ohtlik ka inimestele.

* *

Lõpuks tahaksin lisada siia ühe loo… järelemõtlemiseks…
Lugesin avalikust foorumist postitust, kus kassiomanik küsis nõu seoses oma kassi tervisemurega. Kiri oli järgmine:
"Meie kass keerutas eile õhtul õues lumes ringi ja urises. Kui ta tuppa tõime, hakkas ta toas ringi keerutama, urises, neelas kogu aeg. Tal tuli suust palju sülge, nii et kogu lõuaalune oli märg. Kui ta oli umbes mõnda aega niimoodi ringi jooksnud, jäi ta lamama. Lamas kõhuli, kõik neli käppa sirgelt põrandal. Ta hingeldas ja urises vahetevahel. Nii ta magas kogu öö. Täna varahommikul hakkas sama asi otsast peale. Kass on kartlik, uriseb, hoidub seina ligidale, suust tuleb palju sülge. Me helistasime ühele loomaarstile ja ta ütles, et need on epilepsia hood. Kas see võib nii olla, kuigi kassil ei ole krampe? Kas me peaksime kartma marutõbe? Kuidas me peaks edasi käituma?"


Loomaarst vastas küsimustega: "Kas Teie kass on marutaudi vastu vaktsineeritud? Kas Teie kass on saanud mõne looma käest hammustada? Kui loom on vaktsineerimata ja hammustus on olnud aasta jooksul, tuleb kõige enam karta marutaudi."

Kas poleks siiski parem karta kui kahetseda? Isegi kui Teie kiisu on täiesti tubane… mis siis, kui ta ühel päeval läheb ootamatult rändama… ja paar päeva hiljem leiate ta sellises seisundis nagu ülal kirjeldatud? Marutaud ei ole ravitav… :(

Tartu Kassikaitse palub: hoia oma kassi tervist ja kaitse teda haiguste eest!