esmaspäev, 13. aprill 2009

Pajukassid





Viimasest sissekandest on juba palju aega möödas. Mitte ainult kuu ei ole vahetunud, vahetunud on ka aastaaeg ja ilm


ja üldse nii mõndagi…
Aga kassid on ikka alles. Kassid ei kao kusagile. Õnneks :-)


Eile olid ülestõusmispühad. Tõusti üles, võeti liha ja värviti mune. Ühel või teisel viisil on need pühad, nimetame me neid siis kuidas tahes, sümbolite kaudu seotud jäneste, munade, tibude ja tärkava rohuga. Aga mulle on lapsepõlvest meelde jäänud hoopis selline lihavõttekaart, millel on pajuurvad ja urbade seest vaatavad välja tillukesed karvased hallid kassipojad.


Mismoodi on kassid seotud saabuva kevadega või miks on nad joonistatud lihavõttepühade postkaartidele?


Leidsin selle kohta ühe loo… sellest, kuidas ja miks pajudel on kevadeti kiisud… Väidetavalt on tegemist vana Poola legendiga.


Nimelt olevat kunagi kusagil kaugel maal suure jõe ääres kasvanud vana paju. Jõe ääres elas talumees, kellel oli emakass, kellel omakorda oli liiga palju kassipoegi :-(


Talumees tahtis kassipoegadest lahti saada ja viskas nad jõkke…


Emakass istus jõe kaldal ja nuttis südantlõhestavalt, kui nägi oma lapsi allavoolu triivimas. Pajul hakkas kassiemast kahju ja ta sirutas oma oksad välja, et kassilapsed saaksid neist kinni haarata ja välja ronida. Nii päästiski vana paju kõik kiisud.


Sellest ajast peale ja päästetud kassipoegade mälestuseks kasvatab vana paju igal kevadel endale urvad, mis on pehmed ja siidised nagu väikesed hallid kassipojad :-)


Ilusat kevadet kõigile ja luban edaspidi blogi pisut sagedamini täiendada :-)